Bakalaureusekraad on tööleasumisel üha enam nõutud, kuna riigid üle kogu maailma on üleminemas tööstus-põhisest majandusest teadmiste-põhisele majandusele. Bakalaureusekraadid on saadaval pea igas ettekujuteldavas akadeemilises valdkonnas, sealhulgas paljudes sellistes, mis on alles hiljuti tekkinud, nagu näiteks infotehnoloogia. Bakalaureusekraadid on ka lähtepunktiks tudengitele kes on huvitatud sellistest töökohtadest, kus nõutakse magistrikraadi olemasolu, nagu näiteks nõustamine või tudengitele, kes soovivad asuda uurimustöö-põhistele töökohtadele. Kuna üle maailma on tuhandeid kolledžeid ja ülikoole mille vahel valida, siis peaks igaüks leidma endale õppeasutuse mis tundub bakalaureusetaseme õppeks ideaalne olevat.
Üle maailma on olemas palju erinevate kolledžite, ülikoolide ning muude kõrgkoolide liike. Kuigi mõned institutsioonid pakuvad kõiki kolme traditsioonilisi kõrghariduse tasemeid (bakalaureus, magister ja doktor), siis teised keskenduvad ainult bakalaureuse programmidele. Tudengid peaksid valima sellise institutsiooni, mis vastab nende vajadusele. Ülikoolid pakuvad tudengitele tavaliselt kõige laiemat õppevõimaluste valikut, kuid kolledžid ja muud institutsioonid võivad pakkuda spetsialiseeritud akadeemilisi valdkondi ning väiksemat ning personaalsemat õppekeskkonda. Kuigi detailid on riigiti erinevad, on kõrghariduse tüübid tavaliselt järgmised:
- Uurimistöö-põhised ülikoolid, mis omistavad kõigi tasemete kraade paljudes erinevates akadeemilistes valdkondades
- Ärikoolid, mis keskenduvad äriga seotud kraadidele, nagu näiteks rahandus, raamatupidamine ja turundus
- Tehnikainstituudid, mis keskenduvad loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatikaga seotud kraadidele
- Kunsti institutsioonid, mis keskenduvad kunstiga seotud kraadidele ning sellistele erialadele nagu näiteks fotograafia, maailmine ja teater
- Haridusinstituudid või õpetajate koolid, mis keskenduvad haridusega seotud põhi- ja keskhariduse tasemetel õpetamiseks vajalikele kraadidele
Tudengid, kes on huvitatud bakalaureusekraadi omandamisest, peaksid kaaluma ka välismaal õppimist, eriti juhul kui nad on huvitatud väga spetsialiseeritud akadeemilisest erialast nagu näiteks mingisugune keel või regionaaluuringud. Tudengid on muutunud mobiilseks keskharidusjärgse hariduse kõikidel tasemetel ning üle maailma õpib igal aastal peaaegu 4 millionit välistudengit. Vastavalt Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) Statistika Instituudi (UIS) andmetele on kaheksas riigis välismaal õppivate tudengite arv kohalikes ülikoolides õppijate arvust suurem, näiteks Bermudas, Liechtensteinis ja Luxembourgis. Enam kui veerand välismaal õppivatest tudengitest on pärit Ida-Aasia ning Vaikse ookeani riikidest ning umbes 15 protsenti tulevad Põhja-Ameerikast ja Euroopast. Umbes 30 protsenti rahvusvahelisi tudengeid õppivad kas Ameerikas või Suurbritannias, neile järgneb Austraalia (8 protsenti), Prantsusmaa (7 protsenti) ja Saksamaa (6 protsenti).
Bakalaureuse kraadi omandamiseks välismaal on mitu head põhjust, nagu näiteks:
- Võimalus valida suure valiku programmide vahel igas akadeemilises valdkonnas, nii et tudeng saab valida selle, mis sobib kõige paremini tema huvidega ja õppestiiliga.
- Võimalus õppida selgeks uus keel ning omandada kraad, mis on seotud riigiga või riikidega mis seda keelt räägivad. Näiteks, üks paremaid kohti hiina keele ja Hiina riigi kohta õppimiseks oleks loomulikult Hiina!
- Õppimine teistsuguses kultuuris. Tudengid kes on huvitatud karjääridest välisteenistuses või rahvusvahelistes firmades, saavad kokkupuutest teistsuguse kultuuriga väärtuslikke kogemusi. Välismaal õppivad tudengid loovad ka rahvusvahelisi sõprussuhteid ning elukestvaid kontakte.
- Suurenenud keeleoskus, juhul kui sihtriigis räägitakse tudengi emakeelest erinevat keelt.
Tudengid, kes kavatsevad omandada bakalaureusekraadi, peaksid otsustades, kas õppida kodus või välismaal arvestama järgmiste punktidega:
- Programmi maksumus, sealhulgas elamiskulud. Kuigi mõnedes ülikoolides on tasuta või odav õppemaks, on siiski vaja arvestada võimalike kallite elamis- ja reisikuludega. Kuid on olemas palju erinevaid stipendiumiprogramme, tavaliselt nii tudengi koduriigis kui ka riigis, kuhu ta õppima suundub. Need stipendiumiprogrammid katavad tihtipeale lisaks õppemaksule ka elamis- ja muid kulusid.
- Vajalikud keeleoskused. Suurem osa bakalaureuseõppe programmidest on selle riigi ametlikus keeles, kuhu tudeng õppima suundub. Tudengid kes ei valda veel õppekeelt, peavad mõnikord veetma lisaaasta keeleoskusi arendades. Juhul kui tegemist on levinud keelega, nagu näiteks inglise, hispaania või prantsuse keel, siis on võimalik seda õppida ka tudengi koduriigis, kuid kui on tegemist vähem levinud keeltega nagu näiteks serbia keel, siis peaks seda õppima sihtriigis kohapeal. Isegi kui on tegemist laialdaselt kasutusel oleva keelega, leiavad paljud tudengid, et nad õpivad keelt kõige paremini sihtriigi keelekeskkonnas olles.
- Võimalikud õppetüübid, nagu näiteks täisajaga või osaajaga õpe. Enamus rahvusvahelistelt tudengitelt, eriti bakalaureuseõppe tasemel õppivatelt, eeldatakse täisajaga õppimist. Kuid mõned tudengid, kes juba töötavad sihtriigis välismaalase staatust omades, saavad bakalaureusekraadi omandada osaajaga, kuna nad on riigis peamiselt töö, mitte õppimise eesmärgil.
- Mõju pereliikmetele peredega tudengite puhul. Ka pereliikmetel võib olla vajalik keeleoskuste omandamine ning nende kooliskäimine ja karjäär võivad kannatada.
Võta aega, et uurida bakalaureusekraadi programmide kohta ülikoolides üle kogu maailma. Kui tead juba, mida otsid, siis kliki sellel riigi või spetsiifiliste programmide viidetel. Kui sa pole veel otsustanud, siis võta aega, et lugeda erinevate bakalaureuseprogrammide kohta üle kogu maailma.
